Käisime 12.- 18. maini Erasmus+ koolidevahelise koostööprojekti kohtumisel Saksamaal, Loxstedis.

Startisime kooli juurest pühapäeva hommikul kell 02:15. Algul lendasime Tallinnast Frankfurti ja sealt edasi Bremenisse, kust läksime trammiga rongijaama ja siis asusime lõpuks Loxstedi poole sõitma. Kohale jõudsime Loxstedti rongijaama koos poolakatega kell 12.40. Seal ootasid saabunud vahetusõpilasi nende võõrustajad, kes tervitasid kõiki soojalt. Edasi viidi meid meie uutesse kodudesse, kus saime puhata ja süüa. Kuna selleks päevaks polnud plaanitud projektisiseseid tegevusi, saime veeta päeva üksteist ning ka linna paremini tundma õppides.

Projekti esimesel ametlikul päeval kohtusime kell 08:15 koolis. Seal tervitas meid Gymnasium Loxstedti direktor, kes andis ühtlasi ka ülevaate meid eesootavatest tegevustest. Kõik õpilased said oma nime ja riigiga sildid, mis tuli kaela panna. Seejärel läksime duenesse, mis meenutab Eestis leiduvaid noortekeskuseid. Meid jagati tiimidesse, et töötaksime guidebook’i kallal, mis pidi projekti tulemusena valmima. Erinevad ülesanded, mille tiimid said, olid näiteks rahvuslike retseptide otsimine, pildistamine, sisu kirjutamine, kujundamine ja kaanepildi joonistamine. Töö tehtud, hakati grillima. Süüa saime saia, salatit, grilljuustu ja Saksamaale väga omapärast bratwurst’i. Päev lõppes kell 14:00 ja edasise tegevuse eest vastutasid juba meie vahetuspered.

Teisipäeval saime kell 09:00 kokku kooli juures asuvas bussipeatuses ja alustasime sõitu “Wattenmeeri” rahvuspargi suunas. Peale tunniajast sõitu anti meile 3 tundi vaba aega, mille vältel saime palli mängida, tantsida, süüa, linna uudistada ja ka niisama puhata. Seejärel suundusime giidituurile mudaplatoole, mis on ainulaadne, liigirikas ja väga huvitav. Ilmaga oli meil see päev väga vedanud, sest päike paistis, oli soe ning üsna tuulevaikne. Seal me nägime mõndasid olendeid, keda võib kohata sealses piirkonnas. Giid tutvustas meile neid olendeid ja nende eluviise. Saime teada, et see mõõn ulatub umbes 25 km kaugusele ja meie käisime nii kaugel, kus vesi ulatub 2m. Veel nägime usse, krabisid, erinevaid karpe ja mulla müttaid, mis olid usside poolt tehtud. Poola õpetaja sõi ühe karbi ära ja meie saime vetikat maitsta. Tegime lõpus võistluse, kes saab kõige sügavamale mudasse. Võitjaks osutus Sissel, kes oli põlvini mudas. Pärast mudamatka saime väiksed üllatused: kõrvaklapid ja postkaardi. Kui jalad olid pestud ja kingitused saadud, seadsime sammud bussi, mis viis meid tagasi Loxstedti. Kooli juurde jõudsime kell 16:30 ja sellega oli programm tolleks päevaks lõppenud.

 

Kolmapäev oli määratud guidebook’i jätkamiseks. Hääletades valisime välja kaanepildi, mille autoriks osutus Nora ja mis võitis kõiki töid ülekaalukalt. Söögiks saime köögivilja-hakkliha suppi, mille valmimisse olime ise panustanud. Kuigi programm oli selleks päevaks juba ametlikult lõppenud, olid lapsevanemad meile korraldanud kokkusaamise JUMP House’s, kus veetsime kõik koos toredalt aega. Tänu oma suurusele ja modernsusele võimaldas see palju lõbusaid tegevusi, mis pakkusid kõigile palju rõõmu.

Järgmisel päeval ehk neljapäeval sõitsime rongiga Bremenisse. Seal jagati meid umbes viieliikmelistesse tiimidesse, et saaksime meile juba tuntud Actionbound’iga linnas erinevaid ülesandeid lahendada. Pärast seda saime paar tundi vaba aega, et lõunat süüa ja linnas ringi vaadata. Kahjuks ei soosinud meid tol päeval ilm, sest sadas vihma ja temperatuur oli üsna madal. Loxstedtisse jõudsime tagasi umbes veerand viis.

Projekti viimane päev algas koolis kell 09:00, kus õpilased olid meile ise ette valmistanud üllatustegevuse, milleks oli nende poolt läbi viidud sportlikud mängud. Taaskord jagati meid rühmadesse ja tegelesime tantsimise, hoki, jalgpalli ja veel palju muuga. Kell 11:00 kohtusime Bremerhaveni linnapeaga, kes pakkus meile kõigile suppi, saia ja juua. Samuti jagati seal kõigile projektis osalejatele diplomid ja T-särgid. Kell 18:00 kohtusime taaskord duenes, et viimast korda enne projekti lõppu üksteise seltskonda nautida.

Nädala jooksul käisime oma võõrustajatega palju ringi, kui päevaks määratud tegevused olid tehtud. Käisime näiteks kliimamajas, paadiga sõitmas, bowlingut mängimas, söömas, sporti tegemas ja jalutamas.

Laupäeva hommikul saime Loxstedti rongijaamas kell 10:30 kokku, et oma päris kodudesse tagasi sõita. Hüvastijätt oli ülimalt pisaraterohke ja emotsionaalne, sest see oligi lõpp umbes kaheaastasele projektile, mille käigus saime me kõik uusi teadmisi, kogemusi, julgust ja mis peamine – sõpru. Rongiga läksime Bremenisse, kust lendasime Frankfurti ja sealt juba meie armsasse koduriiki. Kooli juurde jõudsime pühapäeva varahommikul, kus ootasid meid meie vanemad.

 

Õpilaste ja kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord ning abinõud õpilaste ja kooli töötajate vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks

1. Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise eeldus on kooli kodukorra täitmine ning üksteise suhtes lugupidav käitumine.

2. Keelatud on:

2.1. Kasutada igasugust vägivalda (https://www.teeviit.ee/kuidas-vagivald-avaldub/);

2.2. kooli territooriumil omada, tarbida ja levitada alkohoolseid jooke, tubakatooteid ja narkootilisi aineid;

2.3. omada turvalisust ohustavaid esemeid: külm- ja tulirelvi, kemikaale, tuletikke ja -masinaid, aerosoole jne;

2.4. mängida hasartmänge;

2.5. filmida, pildistada või lindistada koolis ja koolivälistel üritustel ilma kooli direktori loata;

3. Õpilaste ning koolitöötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest peab ohuolukorra avastaja või sellest teadasaaja teavitama aineõpetajat, korrapidajaõpetajat, klassijuhatajat, sotsiaalpedagoogi, psühholoogi, koolidirektorit ja/ või õppejuhti.

4. Kui kooli territooriumil viibivad alkoholi- või narkojoobes, suitsetavad või õigusvastaselt käituvad isikud, tuleb pöörduda koheselt kooli töötajate poole, kes teavitavad politseid.

5. Varastamise, esemete rikkumise või väljapressimise korral pöördub õpilane või vanem klassijuhataja poole. Õpilasel ja vanemal on õigus esitada avaldus politseile.

6. Õpilaste väärkohtlemise kahtluse korral peab kooli töötaja pöörduma seadusega ettenähtud instantside poole.

7. Eesmärgiga ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada kooli kodukorra lisa 4 fikseeritud põhjendatud, asjakohaseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

8. Turvalisuse huvides on valvelaua töötajal õigus kooli sisenejatelt nõuda isikut tõendava dokumendi näitamist.

Tartu Veeriku Kooli jälgimisseadmestiku kasutamise kord

1. Ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumiste vältimiseks kasutatakse koolis toimuva jälgimiseks pilti salvestavat jälgimisseadmestikku.

2. Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse üks kuu salvestamise päevast arvates. Salvestist säilitatakse piiratud juurdepääsuga valvatavas ruumis. Salvestise konfidentsiaalsuse eest vastutava isiku määrab direktor käskkirjaga.

3. Jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitamiseks kasutatakse koolimaja välisuste kohal teabekleebist, millel on musta värviga videokaamera kujutis või sõna “videovalve”.

4. Juurdepääsuõigus salvestile on direktoril ja tema käskkirjaga määratud juurepääsuõigust omavatel isikutel.

5. Salvestisi väljastatakse politsei kirjalikul nõudel või direktori loal.

Õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamine Tartu Veeriku Kooli õppekava osana

(alus PGS § 17 lõige 4, riikliku ÕK § 15 lõige 9, mille kohaselt võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, tingimusel et see võimaldab saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õppetulemused)

Õppekavavälise õppimise või tegevuse arvestamisel kooli õppekava osana on keskseks põhimõtteks lähtumine õpitu sisust ja õpitulemustest.

Õppekavavälise õppimise või tegevuse arvestamise protsessi kooli õppekava osana algatab lapsevanem, esitades selleks direktori nimele vastavasisulise taotluse.

Taotlust hindab õppejuht koos vastava(te) aineõpetaja(te)ga, kelle ülesanne on selgitada, kas õppekavaväline õppimine või tegevus võimaldavad saavutada nõutud õpitulemused.

Hindamisel toetutakse tõendusmaterjalidele, milleks on õpisoorituste tõend ja/või hinneteleht, õppeaine kava, tõend tegevuste sooritamise kohta jms. Koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale, kui esitatud tõendusmaterjal ei ole piisav õpitulemuse omandatuse tõendamiseks.

Positiivse otsuse kinnitab direktor käskkirjaga.

Õppekavavälise õppimise või tegevuse (nt õpingud muusikakoolis, kunstikoolis, spordikoolis) arvestamisel loetakse tulemused samaväärseteks õppekava läbimisel saavutatud õpitulemustega.

Vastava perioodi õpitulemused hinnatakse I ja II kooliastmes „arvestatuks“ ja III kooliastmes hindega „väga hea“.

Haridusfestival Tartu Veeriku Koolis
25.oktoobril 2018

10.00 – 13.15 kliiniline psühholoog Angela Jakobson
Probleemne käitumine või oskuste puudumine.
Oskuste õpe on laste probleemide lahendamise meetod, mis tugineb lahenduskesksele teraapiale. Meetodi keskne idee käsitleb suurt hulka laste probleeme puuduvate oskustena, mida on võimalik õppida või täiendada. Teisisõnu - lastel ei ole probleeme, vaid puuduvad oskused, mida nad ei ole veel ära õppinud.

15 sammuline sekkumistehnika pakub konkreetseid lahendusi lapsest hoolivale täiskasvanule, kuidas täiendada käitumismustrit uute oskustega. Meetod on sobilik lastele vanuses 3-12 .

Soovi korral saab loengust kaasa osta oskuste õppe käsiraamatu (kirjastuse hind 10€).

Samuti on võimalus tutvuda tegevuskaartidega, millega on võimalus mänguliselt toetada erinevate oskuste omandamist. Tegevuskaarte on erinevaid ja nende hinnad on vahemikus (10-18€). Tegevuskaardid: Tunnete kaardid, Lausete lõpetamise kaardid, Tugevate tunnetega toimetuleku kaardid, Vestluskaardid paaridel. Raamatu ja tegevuskaartide müük sularahas.

13.15 – 13.45 Lõuna

13.45 Töötoad:

13.45 – 14.45 klassiõpetaja Helen Puusemp
Mänguteraapia kasutamise võimalused koolis. Näpunäiteid ja praktilisi tegevusi (toimumiskoht B-345, grupi suurus 25 inimest)

13.45 – 14.45 klassiõpetajad Kersti Krüünvald, Riina Karpov, Ülle Kepler, Signe Seene
Aktiivsed ainetunnid. Mänge ja võtteid klassitundide elavdamiseks (toimumiskoht kooliõu, grupi suurus 25 inimest).

13.45 - 15.00 keemiaõpetaja Joana Jõgela
Mis juhtub siis, kui keemiatunnist kaotada loengud (ümberpööratud klassiruumi meetodi praktiline kogemus)?

Lisainfo