Eelmise nädala neljapäeval, 23. jaanuaril kogunesid Veeriku kooli õpilased, et koos Austraalia jaoks head teha.

Pikas vahetunnis tuli kokku üle kaheksakümne õpilast, et rääkida aktuaalsest olukorrast Austraalias ning joonistada ja kirjutada üheskoos neile vabatahtlikele, kes teisel pool maakera Austraalia loomi aitamas on.

Üritust koordineerisid ja õpilasi juhendasid õpetajad Jane Pääsukene ja Kaire Sumberg. Ettevalmistustega aitasid õpetaja Liis Leilop ja huvijuht Egle Saarepere.


Fotod: õpetaja Kristiina Järve

 

 

 

 

8. jaanuaril toimus taas Tartu raekoja saalis linna noorte osaluskohvik.

Oodatud olid kõik noored, eelkõige 14-20-aastased, kes olid huvitatud kaasa rääkimast ühiskonna jaoks olulistel teemadel.

Vestlusteemad olid järgmised:

1. Kultuuripealinn 2024 – milline võiks olla noore kasu sellest tiitlist?
2. Vaimse tervise hoidmine noortel – kuidas linn saab aidata?
3. Mida on Tartu linnapilti juurde vaja?
4. Rattaringlus – noorte arvamus selle kasulikkusest ja riskidest
5. Vaba aja veetmise võimalused Tartu linnas – kuhu on noortel minna?
6. Milliseid toetusvõimalusi, sh stipendiume on noorte jaoks tarvis?

Veeriku koolist osalesid üritusel Mia Faster, Minna Lepik, Ricard Vardja (kõik 8.a) ja Marii-Eliise Ats (7.b).

Kõige rohkem meeldis õpilastele laudkond, kus oli kultuuripealinna teema. "Saime põnevat infot sel aastal toimuvate projektide kohta. Neid on üle kolmekümne ja paljud on mõeldud meieealistele noortele," teadis rääkida ÕE president Mia.

Veel tekitas erinevaid emotsioone vaimse tervise teema. "Seal läksid meie arvamused kaheks - ühed meist leidsid, et kooli võiksid tulla rääkima tuntud Eesti inimesed oma kogemustest ja teised arvasid, et pole oluline, kas kuulus või mitte, oluline, et selliseid lugusid jagatakse kõva häälega," jagas 7.b klassi õpilane Marii-Eliise.

"Täiesti uus info oli stipendiumitetoetus õpilastele, mille kohta saavad kõik huvilised lisainfot Eesti Kultuurikapitali kodulehelt www.kulka.ee," reklaamis õpilane Ricard.

Kokkuvõtvalt oli päev täis uut infot ja põnevaid arutelusid, mida jagati edasi ka ülejäänud õpilasesinduse liikmetele.

Foto: Marii-Eliise Ats (7.b)

Kui on käes detsembrikuu, hakkame ootama jõule. Jõulude ajal on aega mõelda, kas olen teinud ka mõne heateo. Meie klassile meeldib piparkooke teha ja neid siis ära kinkida. Kutsusime kaaslasteks 5.d klassi õpilased, kes tahtsid osaleda meie pisikeses heateos.

Ka sellel aastal saime võimaluse teha piparkooke oma kooli sööklas. Tegutsedes käis elu ja melu! Jagasime end gruppidesse, tõime taigna, vormid, rullid, glasuurid kaasa. Igaühel oli oma tööülesanne: sai tainast rullida, valvata ahju, glasuurida. Ära ei jäänud ka jahused ninad ega glasuurised sõrmed. Proovipiparkooke maitsesime muidugi ka ise.

5.d klass viis oma piparkoogivaagna Tartu Perekodusse Käopesa ja meie Tartu Hooldekodusse. Detsembrikuu viimase koolinädala neljapäevasel õuevahetunnil suundusime teele. Kinkisime piparkoogid ning saime teada hooldekodu juhatajalt, mida selles majas tehakse. Hooldekodus on igas vanuses inimesi. Kõige noorem on praegu 27-aastane ja kõige vanem 106-aastane. Kõige suurem probleem on sotsialiseerumine, seega ootavad nad vabatahtlikke, kes oleks valmis suhtlema või raamatut ette lugema. Äkki saame aidata?

 

http://www.tartuhooldekodu.ee/vabatahtlikud/

Üks heategu päevas!
Sille Aksalu, 8.a
19.12.2019

Jõuluetendus – minu loovtöö

Jõuluetenduseks valmistumine algas juba eelmisel aastal 7. klassis. Õpetaja Kristeliga sai aasta tagasi kokku lepitud, et järgmise jõuluetenduse teen mina oma loovtööna. Terve aasta oli kusagil kuklas ka mõte, et kui ma huvitavat muinasjuttu peaks kuulma, siis see tuleb kindlasti meelde jätta.

Umbes septembrikuuks oli otsus tehtud. Jõulunäidendi kirjutan vendade Grimmide muinasjutu „Rapuntsel“ järgi. Muretsesin omale raamatu. Seadsin endale eesmärgiks saada algne tekst valmis hiljemalt oktoobri lõpuks. Umbes nii jõudsingi. Vaatasime teksti koos juhendajaga üle ja siis läks aktiivseks tegutsemiseks.

Kutsusime kokku kõik, kes soovisid sel aastal jõuluetenduses kaasa lüüa. Rollid said jagatud juba esimesel kohtumisel. Siis läks suureks sagimiseks. Tegime palju proove. Mõtlesime üheskoos juurde etüüde ning näiteringiga koos muutsime teksti. Proovidega alustasime eesti keele klassis ja aulas. Näitlejad õppisid teksti pähe ja harjutasid oma etüüde väga suure hoolega. Detsembri alguseks oli muinasjuttu palju muudetud ja algasid lavaproovid koos liikumistega.

Lava kaunistamisele hakkasime mõtlema samuti varakult. Õnneks oli õpetaja Marellil palju huvitavaid mõtteid ja kõik läks tegutsedes. Kui lõplik plaan oli paigas, siis sain osta vajalikud tarvikud ja kunstiasjad lava dekoreerimiseks. Kunstiõpetuse tundides valmistasid paljud klassid lava kohale rippuvaid lilli, mis sümboliseerisid rapuntslit. Kunstniku rollis oli Kert Lelov. Terve mu klass aitas dekoratsioonide lavale sättimisega.

Muinasjutus on väga suur tähtsus näitlejate riietel. Kostüümidele saime järele minna vahetult enne peaproovi. Kõige rohkem aega võttis Rapuntslile kleidi valimine. Sellel aastal võttis meid vastu Vanemuise teatri rekvisiitor ja kostüümilao juhataja Raina Varep, kes jagas meiega oma teadmisi ja ideid. Riideid valida oli põnev ja lõbus.

Detsembri keskel läks väga kiireks, aga jõudsime kõik õigeks ajaks valmis. Ka sel aastal aitasid etendusi ilmekamaks muuta SK Finess Tantsukooli tüdrukud.

Esimene läbimäng toimus teisipäevasel etendusel. Meid tulid vaatama piirkonna lasteaiad. Meil kõigil oli ärevus väga suur, kuid tagasiside lastelt oli ainult positiivne. Kahel päeval toimus kokku neli etendust. Paljudele oli kõige raskem esineda oma klassi ees, sest kardetakse eksida… Pärast viimast etendust mõtlesin kurvastusega, et kuidas see kõik küll nii ruttu läbi sai.

Jäin ise terve protsessiga väga rahule ja olen ülitänulik kõigile, kes kaasa aitasid! Tähtsad olid nii näitlejad laval kui ka tüdrukud, kes aitasid Finessi tantsijatele soenguid teha. Olen tänulik oma juhendajale, kes usaldas mind ja oli kõige suuremaks abiks. Olen kogemuse võrra rikkam ja väga õnnelik, et meie koolis on saanud traditsiooniks iga-aastane jõuluetendus.

Mia Faster, 8.a
detsember 2019

Pildistas Marleen Tipka, 8.a
Fotod

Lisainfo