Kas oskame õigesti lauda katta ja tunneme lauakombeid? Sellele küsimusele saab vastuse etiketikoolitusel. Käisime uurimas ja proovimas.

KAS TEAME?

  • Ruumi sisenedes tervitan teisi.
  • Enne söömist pesen käed.
  • Noormees aitab neiu toolil istuma.
  • Telefon jääb hääletuna kotti.
  • Küünarnukkidel pole laual kohta.
  • Istutakse sirge seljaga.
  • Laua ja enda vahele jääb rusikasuurune vahe.
  • Riidest salvräti panen sülle.
  • Vesi/jook serveeritakse paremalt, leib vasakult.
  • Leib asetatakse leivataldrikule.
  • Leivast murtakse väike tükk, määritakse seejärel maitsevõiga ja pannakse korraga suhu.
  • Nuge-kahvleid-lusikaid kasutatakse väljast sissepoole.
  • Teenindajat kutsutakse kätt tõstes.
  • Räägitakse, vesteldakse vaikse häälega.
  • Kui laudkonnas on kõik toidu kätte saanud, võib sööma hakata. Sooja toidu sööjad võivad alustada varem.
  • Supitaldrikut kallutatakse endast eemale laua poole.
  • Joogipokaali hoitakse jalast, et jook ei kuumeneks.
  • Salatit võib süüa kahvli harud ülespoole.
  • Nõudega ei kolistata, klaase päris kokku ei lööda (tekivad mikromõrad).
  • Kõike ei pea korraga ära sööma. Kahvel ja nuga pannakse siis risti taldrikule, kahvli harud allapoole.
  • Kui toit väga maitses, pannakse kahvel ja nuga kõrvuti kella kolme suunas.
  • Kui toit oli hea, pannakse kahvel ja nuga kõrvuti kella viie suunas.
  • Toolilt tõustes tuleb riidest salvrätt panna endast vasakule poole lauale.
  • Tooli tuleb tõsta, mitte lükata.
  • Arvet paludes tõsta käsi, nii kutsud teenindajat.
  • Lahkudes tänatakse viisakalt.

NÜÜD TEAME!

Aitäh, Helen Vilu ja Tartu Kutsehariduskeskus ja Veeriku kool!

 

8.a klass ja Kristel Kruuse

 

 

17. veebruari infoleht

Ülevaade õppekäigust

21.jaanuaril toimus Veeriku kooli 6.-9.klassi õpilastele Eesti Vähiliit MTÜ poolt korraldatud loeng  „Ära suitseta- tubakas tapab“.

Koolipere ees seisis Hanno Egipt, kelle ühe koolitunni pikkune esitlus oli üles ehitatud tempokalt, intrigeerivalt ja mõneti šokeerivalt. Juba enne loengu algust paluti tüdrukutel ja poistel vaheldumisi istuda. Suitsetavate õpilaste suhtes soovitas Hanno Egipt  direktoril kasutada karme meetmeid: suitsetavad kooliõpilased tuleks panna istuma ühte klassiossa ja mittesuitsetajatest ohulindiga eraldada.  “Suitsetajad tuleks ka suitsetamise ajal teise ruumi eraldada, sest kaudne suitsetamine ehk tubakasuitsuses keskkonnas viibimine on ohtlikumgi kui päris suitsetamine,” tõdes Egipt. Ta tõi näite, et juhul, kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, saab mittesuitsetaja õhust kätte tubakavingu annuse, mis võrdub seitsme kuni kaheksa sigaretiga. Selline n-ö passiivne suitsetaja aga hingab sisse 3,5 korda rohkem tõrva, 6,8 korda rohkem vingugaasi ja 6,5 korda rohkem nikotiini kui suitsetaja ise. Samas aga näitas lektor saalisviibijatele pooleliitrist purki tõrvaga, mis ladestub pidevalt  suitsetava  inimese kopsu. Lisaks oli loengu käigus juttu nii noorte seas väga populaarsetest mokatubakast ja e-sigaretist ning ka vesipiibust. Kõlama jäi, et ohutu pole neist ükski ning lisaks kopsuvähile suureneb erinevate sellelaadsete toodete kasutamine suu- ja kõrivähki haigestumise riski.

Loengu lõppedes sai iga osaleja väikese infovoldiku ning küllaga mõtte- ja arutlusainet nii omavahel kui vanematega arutamiseks.

Tekst: Tiina Luige
Pildid: Egle Saarepere

 

 

 

Lisainfo