Veeriku rahatargaks!
- Üksikasjad
Märtsikuus jõudsid nii meie õpilased kui ka õpetajad edukalt omandada rahatarkust.
Meie kooli huvijuht Arlette ning õpetajad Ester ja Katrin on kogu õppeaasta usinalt osalenud rahatarkuse mentorklubis ja said sel nädalal Rahandusministeeriumist tunnistused!
Ühtlasi toimetab koolimajas 2.-4. klassile mõeldud rahatarkusering. Eelmisel nädalal külastati üheskoos Tartus asuvat Swedpanka. Swedpanga töötajad rääkisid õpilastele raha ajaloost, tutvustasid sularahaautomaati, tutvusid mündimasinaga, tutvusid erinevate tööülesannetega pangas ja palju muudki.
Uurisime ka õpilastelt, mis neile kõige rohkem pangas meeldis ja mida uut nad teada said:
"Mulle meeldis, kuidas rahalugemismasin katki läks. Kõik kohad olid tinti täis ning masin loopis raha laiali",
"Mulle meeldis, et sain teada, kuidas oma pangakaardi kontojääki vaadata saan",
"Vanasti ei olnudki raha. Siis kaubeldi erinevate kaupadega. Näiteks vahetati loomanahka kirve vastu",
"Eurodel on peal vesimärgid ning see näitab, milline raha on päris. Vale rahal ei ole vesimärki ning seda ei suuda isegi rahalugemismasin lugeda",
Kui küsisime, et mida oleks veel tahtnud näha pangas, siis vastasid õpilased ühest suust, et kõik oleks soovinud päris seifi näha.
Veeriku rahatargaks!
Veurovisioon 2025
- Üksikasjad
Vabariiklik eksliibrise konkurs "Mina, raamat ja eksliibris" 2025
- Üksikasjad
Vabariiklikul eksliibrise konkursil "Mina, raamat ja eksliibris" osalesid kolm meie kooli õpilast, kes saavutasid auhinnalised kohad.
Gabrielle Kolk (9E) - parim eksliibris " Eesti raamat 500"
Kristin Arabella Oja ( 9A) - Niguliste kiriku eripreemia
Anni Tori ( 7D) - parim tehnilise teostusega eksliibris.
Auhinna tseremoonia leidis aset 24. veebruaril Tallinnas Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis.
Õpilasi juhendasid õpetajad Külli Sari ja Ester Barkala
Kaitse end ja aita teist!
- Üksikasjad
20.02.2025 käisime 7.b klassiga Tartu päästekomandos, kus toimus "Kaitse end ja aita teist" koolitus. Lähemalt tutvusime tule- ja veeohutuse teemadega.
Tuleohutuses rääkis Rene, et väikseid põlenguid saab kustutada vee, liiva ja tuletekiga. Pannil põlema läinud toitu kustutatakse kaane peale panemisega. Rasva põlengu ajal on väga tähtis, et panni ei üritata veega kustutada. See võib põhjustada tule pritsimist ja levikut. Samuti tuleks hoiduda katkiste juhtmete kasutamisest, telefoni voodis hoidmisest ja mitmeks päevaks laadima jätmisest. Kui kasutada pikendusjuhet, siis ei tohi seda ülekoormata ja pikendusjuhtmes ei tohi olla teist pikendusjuhet. Tulel on vaja põlemiseks õhku/hapnikku, temperatuuri ja põlevmaterjali. Kui hapnikku pole, siis tuli kustub.
Veeohutuses rääkisid Jan Martin ja Juri, kuidas kasutada päästevesti ja -rõngast. Saime teada, et jääl ei tohi riskida. Õppisime, kuidas käituda, kui näed uppujat. Oli uskumatu teada saada, et veekogude juurest varastatakse olulisi infosilte. Nii võib keegi kaotada oma elu. Samuti saime teada, et veekogude stendidel olevad numbrid on üliolulised asukoha määramisel. Ujuma minnes tuleb olla alati ettevaatlik, tutvuda kohaga ning joobes on ujumine täiesti keelatud.
Lõhkekeha leidmisel tuleb helistada 112, märgistada koht ning käituda põhimõtetel “ära käpi ega näpi” ja “kui näed pommi, näeb pomm ka sind”. Kahtlaseid esemeid ei tohi mitte mingil juhul liigutada – need on toodetud ennekõike sõjapidamise eesmärgil ja mõeldud tapmiseks, vigastuste või suurte purustuste tekitamiseks. Seistes ei muutu lõhkematerjal ohutumaks, pigem vastupidi.
Jalakäijana liikluses ole nähtav, jälgi ümbrust ja ära ole telefonis ega kasuta kõrvaklappe. Enne teeületust peatu, vaata, veendu. Sõidukijuhina ole kaine, autos kasuta turvavööd, ära huligaanitse, jälgi teed ning arvesta teiste liiklejatega.
Kas sa teadsid, et päästeautodes on mootorsaed, tuletekk on kodus köögis väga vajalik, uppuja ei karju nagu filmides, veekogudel on oma number, päästjatel on palju Saaremaa vett ja liivaga saab väga hästi tuld kustutada? Meie saime teada!
Koolitus oli ülipõnev ning päästetöötajad olid väga toredad. Kõige põnevam oli päästeauto tutvustus, päästerõnga viskamise harjutamine (väga raske!), ämbris tule tegemise ja kustutamise näide ja lõpuks kuulsime ka päästeauto sireene.
Paljud 7.b klassist oleks nõus Tartu päästekomandosse tagasi minema ja seal töötama. Töö tundus raske, ohtlik, stressirikas, pingutust nõudev, aga väga põnev ja vajalik. Mina soovin minna 9. klassis päästja töövarjuks, sest siis on võimalik tutvuda komandoelu ja igapäevaste tegemistega. Kõigi Eesti komandode peale on üheksa naistöötajat ja see arv kasvab iga aastaga.
Kaitse end ja aita teist!
Eha Mari Maasik, 7.b
