Alates 26.02 on EDCD (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) riskihinnangust lähtuvalt koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik ja Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmont regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea.

Vt jooksvalt täienevat riskipiirkondade kaarti.
USA John Hopkinsi Ülikooli teaduse- ja insenerikeskuse loodud virtuaalne kaart.

 

Kui olete viibinud viiruse levikupiirkonnas ja 14 päeva jooksul pärast reisilt saabumist on tekkinud palavik, köha või hingamisraskused, siis:

- Kontakteeruge esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsige nõu perearsti infoliinilt 1220 või kontakteeruge kiirabiga numbril 112.

- Viibige siseruumides ja vältige kontakte teiste inimestega.

- Aevastades või köhides katke suu ja nina ühekordse salvrätiga (mis tuleb kohe minema visata) või varrukaga, mitte palja käega.

 

Kui olete viibinud viiruse levikupiirkonnas, kuid sümptomeid ei ole, siis 14 päeva jooksul:

- Jälgige oma tervist ja palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeruge telefoni teel koheselt arstiga.

- Kui võimalik, püsige kodus (kasutades kodus töötamise/õppimise võimalust), sama soovitus kehtib ka õpilastele. Lapsevanemal, palun lapse kojujäämisest koroonaviiruse piirkonnast naasmise tõttu informeerida koheselt klassijuhatajat, et kool saaks korraldada kodus õppimist.

- Võimalusel vältige ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.

 

Koroonaviiruse vältimiseks:

- Peske või desinfitseerige tihti käsi.

- Aevastades või köhides katke suu ja nina ühekordse salvrätiga (mis tuleb kohe minema visata) või varrukaga, mitte palja käega.

- Vältige kontakti inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks köha või aevastavad inimesed.

- Vältige silmade, nina ja suu katsumist, kuna käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud.

Rohkem ja jooksvalt täienevat infot leiab Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt https://www.hm.ee/et/uudised/terviseameti-soovitused-koolidele-ja-koolieelsete-lasteasutuste-juhtidele-seoses-covid-19

Kas oskame õigesti lauda katta ja tunneme lauakombeid? Sellele küsimusele saab vastuse etiketikoolitusel. Käisime uurimas ja proovimas.

KAS TEAME?

  • Ruumi sisenedes tervitan teisi.
  • Enne söömist pesen käed.
  • Noormees aitab neiu toolil istuma.
  • Telefon jääb hääletuna kotti.
  • Küünarnukkidel pole laual kohta.
  • Istutakse sirge seljaga.
  • Laua ja enda vahele jääb rusikasuurune vahe.
  • Riidest salvräti panen sülle.
  • Vesi/jook serveeritakse paremalt, leib vasakult.
  • Leib asetatakse leivataldrikule.
  • Leivast murtakse väike tükk, määritakse seejärel maitsevõiga ja pannakse korraga suhu.
  • Nuge-kahvleid-lusikaid kasutatakse väljast sissepoole.
  • Teenindajat kutsutakse kätt tõstes.
  • Räägitakse, vesteldakse vaikse häälega.
  • Kui laudkonnas on kõik toidu kätte saanud, võib sööma hakata. Sooja toidu sööjad võivad alustada varem.
  • Supitaldrikut kallutatakse endast eemale laua poole.
  • Joogipokaali hoitakse jalast, et jook ei kuumeneks.
  • Salatit võib süüa kahvli harud ülespoole.
  • Nõudega ei kolistata, klaase päris kokku ei lööda (tekivad mikromõrad).
  • Kõike ei pea korraga ära sööma. Kahvel ja nuga pannakse siis risti taldrikule, kahvli harud allapoole.
  • Kui toit väga maitses, pannakse kahvel ja nuga kõrvuti kella kolme suunas.
  • Kui toit oli hea, pannakse kahvel ja nuga kõrvuti kella viie suunas.
  • Toolilt tõustes tuleb riidest salvrätt panna endast vasakule poole lauale.
  • Tooli tuleb tõsta, mitte lükata.
  • Arvet paludes tõsta käsi, nii kutsud teenindajat.
  • Lahkudes tänatakse viisakalt.

NÜÜD TEAME!

Aitäh, Helen Vilu ja Tartu Kutsehariduskeskus ja Veeriku kool!

 

8.a klass ja Kristel Kruuse

 

 

Ülevaade õppekäigust

21.jaanuaril toimus Veeriku kooli 6.-9.klassi õpilastele Eesti Vähiliit MTÜ poolt korraldatud loeng  „Ära suitseta- tubakas tapab“.

Koolipere ees seisis Hanno Egipt, kelle ühe koolitunni pikkune esitlus oli üles ehitatud tempokalt, intrigeerivalt ja mõneti šokeerivalt. Juba enne loengu algust paluti tüdrukutel ja poistel vaheldumisi istuda. Suitsetavate õpilaste suhtes soovitas Hanno Egipt  direktoril kasutada karme meetmeid: suitsetavad kooliõpilased tuleks panna istuma ühte klassiossa ja mittesuitsetajatest ohulindiga eraldada.  “Suitsetajad tuleks ka suitsetamise ajal teise ruumi eraldada, sest kaudne suitsetamine ehk tubakasuitsuses keskkonnas viibimine on ohtlikumgi kui päris suitsetamine,” tõdes Egipt. Ta tõi näite, et juhul, kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, saab mittesuitsetaja õhust kätte tubakavingu annuse, mis võrdub seitsme kuni kaheksa sigaretiga. Selline n-ö passiivne suitsetaja aga hingab sisse 3,5 korda rohkem tõrva, 6,8 korda rohkem vingugaasi ja 6,5 korda rohkem nikotiini kui suitsetaja ise. Samas aga näitas lektor saalisviibijatele pooleliitrist purki tõrvaga, mis ladestub pidevalt  suitsetava  inimese kopsu. Lisaks oli loengu käigus juttu nii noorte seas väga populaarsetest mokatubakast ja e-sigaretist ning ka vesipiibust. Kõlama jäi, et ohutu pole neist ükski ning lisaks kopsuvähile suureneb erinevate sellelaadsete toodete kasutamine suu- ja kõrivähki haigestumise riski.

Loengu lõppedes sai iga osaleja väikese infovoldiku ning küllaga mõtte- ja arutlusainet nii omavahel kui vanematega arutamiseks.

Tekst: Tiina Luige
Pildid: Egle Saarepere

 

 

 

Lisainfo