Tartu Veeriku Kooli tugisüsteem ja selle rakendamise kord
Käesolev kord on koostatud Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse alusel (Riigi Teataja, jõust. 01.09.2019).
Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest.
Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.
Tartu Veeriku Kooli tugisüsteemi eesmärk on õpilaste hariduslike erivajaduste väljaselgitamine ja õpilaste arengu toetamine.
1. Tugisüsteem toetab
- õpiraskustega õpilasi
- käitumis- ja tundeeluhäiretega õpilasi
- tervisehäiretega õpilasi
- sotsiaalse mahajäämusega õpilasi
- koolikohustust mittetäitvaid või pikemaajaliselt koolist eemalviibivaid õpilasi
- erineva emakeelega või erineva kultuuritaustaga peredest pärit õpilasi
- andekaid õpilasi
2. Kooli tugispetsialistid ja nende tegevus
2.1 Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija (edasipidi HEVKO) korraldab koolisisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks ning koordineerib koolivälises võrgustikutöös osalemist. HEVKO toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel, nõustab vanemat ning teeb õpetajale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning ühelt haridustasemelt teisele ülemineku toetamiseks.
HEVKO ülesanded:
- Õpilaste erivajaduste varajane märkamine ja sekkumisstrateegiate planeerimine ning nende tõhususe hindamine.
- Õpilaste erivajaduste kirjeldamine ja dokumenteerimine, õpilaste edu ja saavutuste jälgimine.
- HEV õpilasega tegelevate spetsialistide informeerimine, juhtimine, arendamine ja toetamine.
- Koostöö ja partnerluse arendamine õpilastega, lastevanematega ja teiste spetsialistidega (õpilaste ja lastevanemate kaasamine otsustustesse).
- Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju hindamine ning ettepanekute tegemine edasiseks tegevuseks.
- Kooliväliste spetsialistide toe ja nõustamise korraldamine.
2.2 Eripedagoogi töö eesmärk on toetada ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega ning logopeediliste probleemidega põhikooli õpilast, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja –harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.
2.3 Õpiabi õpetaja töö eesmärk on toetada ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega põhikooli õpilast, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja – harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.
2.4 Koolipsühholoogi töö eesmärgiks on õpilaste edasijõudmise toetamine, lapsevanemate nõustamine ja konsulteerimine, koolitöötajate abistamine laste edasijõudmise kindlustamisel ja organisatsiooni kui terviku parema funktsioneerimise tagamisel. Psühholoog aitab identifitseerida ka erivajadustega õpilasi. Vajadusel teeb psühholoog koostööd teiste eriala spetsialistidega nii koolis kui ka väljaspool.
2.5 Sotsiaalpedagoog tegeleb eelkõige sotsiaalprobleemidega koolis (nt vägivald, koolitõrge, konfliktid õpilaste ja õpetajatega), rõhuasetus on probleemide ennetamisel. Sotsiaalpedagoog aitab luua lapse ümber võrgustikku last ümbritsevate ametkondade vahel (lastekaitse, sotsiaalhoolekanne ja korrakaitsesüsteem). Koostöös klassijuhatajate ja aineõpetajatega selgitatakse välja tuge vajavad lapsed ja pered. Sotsiaalpedagoog nõustab nii õpilasi kui nende vanemaid.
2.6 Kooli tervishoiutöötaja tegevuse eesmärgiks on edendada iga õpilase optimaalset kasvamist ja arenemist, vastavalt tema sünnipärastele eeldustele, kasvukeskkonnale ja geneetilisele omapärale. Kooli tervishoiutöötaja teeb koostööd lastevanemate, koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja kooli tervisenõukogu liikmetega avastamaks lapsi, kes vajavad toetamist ja suunamist ning osaleb kooli tervisenõukogus laste ja koolitöötajate tervist toetavate meetmete rakendamisel.
2.7 Koolis tegutseb tugikomisjon, kuhu kuuluvad HEVKO, koolipsühholoog ja õppejuht. Tugikomisjon koguneb regulaarselt, vähemalt korra kuus eesmärgiga ilmnenud probleeme kaardistada ning edasisi tegevusi kavandada.
3. Tuge vajava õpilase märkamine ja toetamine
I tasand
- Õpilase haridusliku erivajaduse märkamine aineõpetaja/klassijuhataja poolt
- HEVKO informeerimine ja kaasamine - Aineõpetaja ja klassijuhataja töö lapse ja lapsevanematega (vestlus, nõustamine, lisajuhendamine tunnis, konsultatsioonid tunnivälisel ajal)
- Probleemide võimalike põhjuste väljaselgitamine koostöös lapsevanematega
4. Hariduslike erivajaduste väljaselgitamiseks kasutatakse:
- Pedagoogilis-psühholoogilist hindamist.
- Õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust erinevates tingimustes.
- Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse meditsiinilisi, eripedagoogilisi ja psühholoogilisi lisauuringuid.
II tasand
5. Õpilasele, kellel tekib mahajäämus õpitulemuste saavutamisel või takistusi koolikohustuse täitmisel, annab kool üldist tuge kaasates kooli tugispetsialiste ja vajadusel meditsiinitöötajat
6. Kooli ümarlaua kokkukutsumine erinevate probleemide lahendamiseks.
- Kooli ümarlaua kutsub kokku HEVKO.
- Kooli ümarlaua koosseis sõltub probleemist.
- Õpilane kutsutakse ümarlaua koosolekule alati koos vanema(te)ga.
7. Õpilase arengut toetavad meetmed kantakse individuaalse arengu jälgimise kaardile
- Individuaalse arengu jälgimise kaardi avab kooli serveris HEVKO, seda täidavad klassijuhataja, aineõpetajad, samuti eripedagoog, õpiabiõpetaja ja vajadusel ka teised tugispetsialistid.
- Kaardi täitmise eest vastutab kooli HEVKO. Täielikult täidetud individuaalsuse arengu jälgimise kaart on kättesaadav vaid õpilase klassijuhatajale ja kooli tugispetsialistidele.
8. Õpiabi osutamine
8.1 Õpetajapoolne lisajuhendamine. Vajadusel juhendab õpetaja õpilast ainetunnis individuaalselt või kokkuleppel õpetajaga tunnivälisel ajal.
8.2 Individuaalse õppekava (edaspidi IÕK) soovitamine, rakendamine. Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on õpilasele koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. IÕK võimaldab õpilase õpetamisel teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.
Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava juhul, kui:
1) õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud klassis läbiviidavasse õppesse;
2) õpilase õppekava erineb klassile koostatud õppekavast;
3) õpilase klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse;
4) kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada õpilane kohustusliku õppeaine õppimisest.
Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.
8.3 Õpiabirühma suunamine, õppetöö diferentseerimine
- Õpiabirühma võetakse vastu õpilased, kellel on tekkinud mahajäämus õpitulemuste saavutamisel.
- Õpiabirühma võetakse vastu ka lihtsustatud õppel olev õpilane, kes õpib klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava järgi.
- Õpilane võetakse õpiabirühma aineõpetajate ettepanekul, lapsevanema nõusolekul ja kooli direktori otsusel.
- Rühma kuuluvad õpilased selgitatakse välja õppeaasta esimestel nädalatel koostöös aineõpetajate ja klassijuhatajaga. Vajadusel lisatakse õpilasi õpiabirühma juurde ja arvatakse sealt välja ka õppeaasta jooksul.
- Õpiabi tunnis arendatakse kognitiivseid oskusi, kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja õpivilumisi ning kinnistatakse ainealaseid teadmisi.
- Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel esinevad raskused, või pärast õppetunde.
- Õpiabi viiakse läbi kas rühmatunnina või individuaalselt.
8.4 Täiendav õppetöö
- Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle - Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid.
- Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
- Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
8.5 Koduõpe on väljaspool kooliruume korraldatav õpe
- Vanema taotlusel koduõpet rakendatakse lapsevanema taotluse alusel, mille ta esitab kirjalikult direktorile. Taotluses tuleb näidata koduõppele viimise põhjused ja andmed isiku kohta, kes hakkab last õpetama. Koduõpet finantseerib ja korraldab lapsevanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest. Otsuse vanema taotlusel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli õppenõukogu.
- Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle tervislik seisund võib selle põhjustada ning kelle õppetöö läbiviimiseks erivajadustest tulenevalt puuduvad koolis võimalused ja tingimused. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel. Otsuse õpilase tervislikel põhjustel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli direktor käskkirjaga.
9. Koolikohustuse mittetäitjate väljaselgitamine ja toetamine
- Klassijuhataja kontrollib süstemaatiliselt koolikohustuse täitmist, fikseerib õpilaste puudumised ja põhjuseta puudumistest teavitab koheselt lapsevanemat.
- Klassijuhataja selgitab välja puudumiste põhjused. Kui klassijuhatajal on põhjendatud kahtlus, et puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on klassijuhatajal ja/või sotsiaalpedagoogil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi.
- Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab klassijuhataja kooli HEVKOt.
- HEVKO teavitab hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest õpilase elukohajärgset linna- või vallavalitsust.
- Pikemaajaliselt koolist puudunud õpilase toetamiseks loob klassijuhataja toetava keskkonna vajadusel kaasates selleks tugispetsialiste. Vajadusel koostatakse õpilasele IÕK.
10. Käitumisprobleemidega õpilaste toetamine
Kui õpilasel esineb mittesoovitav käitumine, ta ei arvesta üldtunnustatud käitumisnorme ning eirab kooli kodukorda, siis tema käitumise mõjutamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid:
- Individuaalne vestlus klassijuhatajaga. Vajadusel kaasatakse aineõpetaja, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog, õppejuht, direktor.
- Lapsevanema informeerimine õpilase probleemidest.
- Vestlus lapsevanema, klassijuhataja, aineõpetaja(te)ga, sotsiaalpedagoogiga, õppejuhi või direktoriga.
- Käitumise tugikava koostamine ja rakendamine. Käitumise tugikava koostab kooli sotsiaalpedagoog kaasates lapsevanemaid.
11. Erineva emakeelega või erineva kultuuritaustaga peredest pärit õpilaste toetamine Eesmärk on lõimida teisest keele- või kultuuriruumist laps võimalikult kiiresti täiel määral tavaõppesse ja pakkuda kõigile Eestisse elama asuvatele lastele kvaliteetset haridust.
- Esimesel võimalusel viiakse läbi arenguvestlus õpilase, tema vanema või eeskostja ning klassijuhatajaga kaasates vajadusel teisi spetsialiste. Vestluse käigus selgitatakse välja õpilase individuaalsed erivajadused (tervislik eripära; dieet; usulised eripärad) ja arenguvajadused (ülevaade olemasolevatest teadmistest oskustest ja hoiakutest; võimalik vajadus abiteenustele – psühholoog, leinanõustaja).
- Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava, milles on toodud riiklikust õppekavast erinevad õpitulemused konkreetse õpilase puhul. Individuaalset õppekava vaadatakse üle vähemalt korra õppeaastas ning seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele.
- Laps asub üldjuhul õppima eakaaslastega samasse või üks aasta nooremasse klassi. Kohe alguses osaleb laps koos teiste lastega – sõprade leidmiseks, keele kiiremaks õppimiseks – neis tundides, kus keeleoskuse roll ei ole väga suur (kunst, kehaline kasvatus, muusika, käsitöö, tehnoloogia, võõrkeel, matemaatika jms). Keeleoskuse paranedes asub ka teisi aineid õppima koos teiste lastega.
- Esimesel aastal võimaldatakse õpilasele eraldi intensiivset eesti keele õpet, vähemalt 4-6, soovitavalt 8–10 tundi nädalas. Eesti keele teise keelena lisaõppe viib individuaalse õppekava alusel läbi kooli poolt määratud või palgatud õpetaja.
- Teisest keele- või kultuuriruumist õpilasele leiab klassijuhataja tugiõpilase(-d), kes on abiks uues koolis kohanemisel ja koolirutiini sisseelamisel. Õpilasele tagatakse võimalused aktiivseks suhtluseks eakaaslastega läbi erinevate projektide, aktiivõppe, mängude jne. Vajadusel tehakse koostööd noorsootööasutuste või vabaühendustega.
- Lapsevanemat informeeritakse Eestisse saabumisel koolikohustusest Eestis ja tema vastutusest sellega seoses. Koolieluga tutvumiseks on vanemale abiks infomaterjalid vene ja inglise keeles Innove kodulehelt https://www.innove.ee/oppevara-ja-metoodikad/muu-kodukeelega-laps/infomaterjalid-lapsevanematele/
- Kool vastutab õpilase arengu eest, kaasates lapsevanemaid, piirkonna noorsootööasutusi, vabaühendusi jne.
11.1 Abi ja tugi koolile
- Koolid saavad vajadusel tuge kiusamisennetuse programmidelt - nt KiVa-Kiusamisvaba kool TORE tugiõpilasliikumine Tartu Ülikooli Eetikakeskuse väärtusprogramm
- SA Innove õppekava- ja metoodikakeskus toetab koole, pakkudes tasuta ettevalmistavat ABC-koolitust, jagades metoodilisi materjale ja nõu näiteks individuaalse õppekava koostamiseks ning sobiliku õppevara valimiseks.
- Rajaleidja keskustest saab vajadusel spetsiifilisemat nõustamisabi, nt leina- või psühholoogilist nõustamist, eripedagoogi nõustamisteenust jmt.
- SA Innove õppekava- ja metoodikakeskus pakub koolidele kohapealset nõustamist ja supervisioone – õpetajatel aidatakse õppemeetodeid rakendada. Õpetajad saavad koolitusi, kuidas õpetada eesti keelt ilma lapse emakeelt oskamata ning ka kultuurilise eripäraga positiivselt hakkama saamiseks.
- SA Innove veebist saavad vajalikku infot, õppematerjale, tegevusjuhised jmt koolijuhid ja õpetajad, kelle kooli on asunud õppima laps teisest keele- või kultuuriruumist.
12. Andekate õpilaste arengu toetamine
- Tunni töö diferentseerimine, lisamaterjalide kasutamine
- Õpilase suunamine erinevate tunniväliste tegevuste juurde (teaduskool, huvikoolid, huviringid jne)
- Õpilase ettevalmistamine aineolümpiaadideks ja konkurssideks
- Õpilaste tunnustamine ( kiitus- ja tänukirjad, vaba päev trimestris, direktori vastuvõtt jne)
13. Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis soovitatakse pöörduda õpilasel koos vanematega koolivälise nõustamismeeskonna poole (Hariduse Tugiteenuste Keskus, Rajaleidja keskus, TÜ Kliinikum jm).
III tasand
14. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel rakendatav tugi
14.1 Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohaselt ja vanema kirjalikul nõusolekul rakendab kool õpilasele tõhustatud tuge või erituge, terviseseisundist tulenevat koduõpet, koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarset õpet, vähendab ja asendab riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamist või vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest.
14.2 Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus kantakse hariduse infosüsteemi pärast seda, kui vanem on andnud nõusoleku soovituse rakendamiseks. Nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
15. Tõhustatud toe ja eritoe rakendamine haridusliku erivajadusega õpilasele
15.1 Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab vähemalt üht järgmistest teenustest:
1) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes;
2) pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas;
3) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal;
4) õpet eriklassis.
15.2 Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab:
1) puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga;
2) osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis.
15.3 Tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks on kooli direktoril ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijal õigus töödelda hariduse infosüsteemi teise kooli või lasteasutuse ja koolivälise nõustamismeeskonna kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tõhustatud toe ja eritoe kohta, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks.
16. Tõhustatud tuge ja erituge saavate õpilaste õppekorraldus
- Õpet viiakse läbi kas tavaklassi tingimustes, väikeklassis, individuaalselt või erinevaid vorme kombineerides õpilase individuaalsusest lähtuvalt.
- Väikeklassi klassitäituvuse piirnorm on 4 õpilast.
- Õpetamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat struktureeritud õppekorraldust, õppemetoodikat ja jõukohast õppevara ning vajadusel tagatakse õpilasele tugispetsialistide abi.
- Igale õpilasele koostatakse õppeaasta alguses või hiljemalt 2 nädalat pärast tema väikeklassi suunamist individuaalne õppekava (IÕK). IÕK koostamises osalevad klassijuhataja, aineõpetajad, kaasatud tugispetsialistid ja lapsevanem. IÕK koostamist ja vormistamist koordineerib HEVKO. IÕK kinnitatakse käskkirjaga.
16.1 Tõhustatud tuge või erituge saava õpilase toimetuleku ja arengu hindamine
- Kord poolaastas teeb õpilasega tegelevate spetsialistide meeskond (HEVKO, tugikeskuse spetsialistid, aineõpetaja, klassijuhataja) koostöös lapsevanemaga otsuse meetme jätkamiseks, lõpetamiseks või muutmiseks, mis fikseeritakse IAK vastava õppeaasta kokkuvõttes.
- Kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud tähtaja möödumisel ilmneb vajadus jätkata õpet väikeklassis, siis esitab vanem koolivälisele nõustamismeeskonnale põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks.
