Tartu Veeriku Kooli hindamise korraldus
Tartu Veeriku Kooli kodukorra lisa 1.
Viimati uuendatud: 28. august 2018
Alus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (vastu võetud 01.09.2014).
1. Üldsätted
1.1. Hindamise alused
1.1.1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekava ja selle alusel koostatud kooli õppekava nõutavatest teadmistest ja oskustest.
1.1.2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
1.1.3. Kui õpilasele on vastavalt PGS § 18 lähtuvalt koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
1.2. Hindamise eesmärk
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on
1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast sihipäraselt osalema õppetegevuses.
1.3. Hindamisest teavitamine
1.3.1. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassiõpetajad ja aineõpetajad iga trimestri algul.
1.3.2. Õpilasel on õigus saada teavet oma hinnete/hinnangute kohta klassijuhatajalt ja/või aineõpetajalt ja/või e-päevikust.
1.3.3. Lapsevanemad saavad igapäevaselt teavet õpilase õpitulemuste kohta e-päeviku vahendusel.
1.3.4. Trimestrite õppetulemustest teavitatakse õpilasi ja nende vanemaid e-päeviku vahendusel. Klassitunnistuse saavad I kooliastme õpilased iga trimestri lõpus, II ja III kooliastme õpilased õppeaasta lõpus.
1.3.5. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.
1.3.6. Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli kodulehel.
2. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
2.1. Koolis rakendatakse õppimist toetavat hindamist, mille all mõistetakse õppe kestel toimuvat pidevhindamist, kus õigeaegse tagasiside kaudu keskendutakse õpilase tugevatele külgedele ning kavandatakse vajakajäämiste arendamiseks edasise õppimise eesmärgid ja suunad. Õppimist toetav hindamine annab sõnaliste hinnangute kaudu võimaluse anda õpilasele tagasisidet ka tema hoiakute ja väärtushinnangute kohta. Tagasiside on I kooliastmes sõnaline ning II ja III kooliastmes sõnaline ja/või numbriline. Kokkuvõttev hinne väljendatakse I kooliastmes sõnalise hinnanguna, II ja III kooliastmes numbriliselt viiepallisüsteemis.
Oskusainete (muusika-, kunsti-, töö- ja tehnoloogiaõpetus ning kehaline kasvatus) kokkuvõtval hindamisel rakendatakse II kooliastmes mitteeristavat hindamist (arvestatud/mittearvestatud), trimestri jooksul antakse õpilastele ja nende vanematele sõnalist tagasisidet.
2.2. Õpilane kaasatakse hindamisprotsessi, arendatakse tema oskust seada eesmärke, võimaldatakse enesehindamise kaudu hinnata oma õppimist ja käitumist ning tõsta õpihuvi.
2.3. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste, esituste, kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase arengut, tema teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
2.4. I kooliastmes teavitab klassiõpetaja õpilasi ja nende vanemaid pingutust nõudvate ülesannete hindamise ajast ja vormist e-päeviku kaudu hiljemalt nädal enne tööd. II ja III kooliastmes teeb vastava õppeaine õpetaja trimestri esimese nädala jooksul õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi. Õppekoormuse ühtlustamiseks kooskõlastab aineõpetaja tähtajad kolleegidega. Kui õpilane teavitamise ajal puudub, pöördub ta informatsiooni saamiseks aineõpetaja poole.
2.5. Õpilane sooritab 8. klassis vabalt valitud õppeaines üleminekueksami. Üleminekueksami sooritusprotsent märgitakse tunnistusele. Kui sooritusprotsent on alla 50, on õpilasel 14 päeva jooksul võimalus sooritada järeleksam.
2.6. Õpilane sooritab 8. klassis loovtöö. Loovtöö nõuded, läbiviimise tingimused ja kord on esitatud kooli kodulehel.
2.7. Kool osaleb riiklikes tasemetöödes. Tasemetöid ei hinnata.
2.8. Kui suulist vastust, esitust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Mitterahuldava hinde järelevastamine toimub 14 kalendripäeva jooksul hinde teatavaks tegemise päevast kokkuleppel aineõpetajaga. Töö sooritamise tähtaja fikseerib aineõpetaja e-päevikus (jutumullis). Teistkordsel ebaõnnestumisel on õpilane kohustatud osalema ainekonsultatsioonis, et omandada vajalikud oskused. Õpilase haiguse või põhjusega puudumise korral võib kokkuleppel õpetajaga toimuda järelevastamine ka hiljem.
2.9. Kui töö sooritamisel tuvastatakse lubamatu kõrvalise abi kasutamine, hinnatakse vastavat suulist või kirjalikku esitust, praktilist tööd või tegevust hindega „nõrk“.
2.10. Õpilast, kes ei kasuta kokkulepitud ajal oma järelevastamise õigust/kohustust, hinnatakse hindega „nõrk“ või jääb kehtima varem saadud mitterahuldav hinne („puudulik“, „nõrk“). Hinne on lõplik ja ei kuulu vaidlustamisele.
3. Hinded viiepallisüsteemis
Hindega „5“ („väga hea“) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „5“, kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega „4“ („hea“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „4“, kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega „3“ („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „3“, kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega „2“ („puudulik“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „2“, kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega „1“ („nõrk“) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „1“, kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
4. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
4.1. I kooliastme õpilaste kokkuvõtvateks hinneteks on trimestri lõpus sõnalised hinnangud.
4.2. II ja III kooliastme õpilaste kokkuvõtvateks hinneteks on õppeaine numbriline trimestri- ja aastahinne.
Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud perioodi jooksul saadud pingutust nõudva(te) ülesanne(te) hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
Oskusainete mitteeristaval hindamisel loetakse trimestri tulemus arvestatuks, kui õpilane on sooritanud kõik trimestri pingutust nõudvad ülesanded vähemalt algtasemel. Vastavate ainete tasemed on kirjeldatud ainekavades.
4.3. Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik“ või „nõrk“ või „mittearvestatud“ või on jäetud hinne välja panemata, määrab õppenõukogu aineõpetaja ettepanekul mõne tugiõppe (konsultatsioon, logopeediline abi, õpiabirühm, individuaalne töökava, täiendav õppetöö) või koostab aineõpetaja selles õppeaines individuaalse õppekava. Õpiabi eiramisel ei ole õpilasel õigust diferentseeritud (individuaalsust arvestavale) hindamisele, sealhulgas lõpueksamitel.
4.4. Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud õppenõukogu poolt kehtestatud aja jooksul võimalust järele vastata, hinnatakse trimestrit hindega „puudulik“ või „mittearvestatud“.
4.5. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
4.6. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
5. Käitumise ja hoolsuse hindamine
Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“. Tähelepanekud õpilase käitumise ja hoolsuse kohta fikseeritakse e-päevikus.
5.1. Käitumise hindamine
Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.
Hindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
Hindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
Hindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi. Hindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme.
Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
5.2. Hoolsuse hindamine
Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
Hoolsuse hinnet mõjutavad järgmised tegurid:
• püüdlikkus tunnis töötamisel;
• võimetele vastav õppimine;
• õppeülesannete täitmine;
• õppevahendite olemasolu;
• õppevahendite korrashoid;
• töökeskkonna korrashoid;
• käekiri ja vihiku vormistamine;
• kokkulepetest kinnipidamine.
Hindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud tööd lõpuni.
Hindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel ning õpib võimetekohaselt.
Hindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
Hindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimete kohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
6. Hinde vaidlustamine
Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus vaidlustada pingutust nõudvate ülesannete hindeid kümne päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, pöördudes aineõpetaja ja klassijuhataja poole või esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega. Otsused tehakse ja neist teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
